Kutsutanud külalisena loengule, mis toimus 17.novembril, Õppimine kõrgkoolis kursuse raamides, olid David Lamas– Digitehnoloogia instituudi interaktsiooni professor ja Mati Mõttus – Digitehnoloogia instituudi analüütik ja doktorant ja tutvusid meile Inimese ja arvuti interaktsiooni akadeemilise suuna.
Inimese ja arvuti interaktsioon( human-computer interaction, HCI) on kiirearenev multidistsiplinaarne teadustegevus mis koosneb uuringutes, planeerimist ja disani kasutajate ja arvutite vahelisest suhtluses.
“Kuna IAI uurib inimest ja masinat koos, siis vajab selle uurimine oskusi nii arvuti- kui ka inimteadustes. Arvutiteadustes on vajalikud teadmised arvutigraafikast, operatsioonisüsteemidest, programmeerimiskeeltest ja arenduskeskkondadest.”
Wikipedia
Ja selle puhul näitas David meile jargmise mooduli, kus saab leida et teadustegevus seob erinevate teise aladega( psühholoogia, sotsioloogia, etnograafia, inseneeria, informaatika ja disain)
Inimese ja arvuti interaktsioon peamine ülesanne on parandada inimese ja arvuti vastasmõju, muuta arvutid mugavamaks, vastama kasutajate vajadusele.
David viitab meile Susanne Bodker uuringut, kus ta jagas interaktsiooni progressi 3 lainete peale:
1. Jäikad juhised, ametlikud meetodid, süstemaatiline testimine.
Kus on tulnud välja sellised probleemid nagu gruppikäitumise analüüs, raskus üleminema uue konteksti ja tööristade peale, ehk ökoloogilised kaalutused.
2.Keskendumine kontekstile ja rühmadele, teooriad, proaktiivsed meetodid.
Pöörati rohkem tähelepanu töö seadistuse ja suhtlemise teooria peale. Vahetati süstemaatiline testimine ja ametlikud meetodid proaktiivse meetodite vastu.
3. Konteksti ja rakenduste tüübide laienendamine. Teoreetiline keskendumine esteetikale, kultuurilisel tasemel.
Tänapäevane etapp, mis pöörab rohkem tähelepanu inimeste emotsioonide, kultuurilise erinevuste ja kogemuste peale, nüüd kasutajald on aktiivsed osalejad ja mitte passiivsed objektid. David selgitas, kuidas desain mõjutab mõjutab integreerimise peale ja kui olulist rolli mängib praegu.
Näiteks päris palju tech brändid on edukad ja kuulsad tänudes hästi mõeldud disainile.
Mida rohkem saavad IT-lahendused “user friendly”, seda olulisemaks muutub interaktsioonidisain ja ergonoomika – seda nii riist- kui tarkvara osas. Skaala ühes otsas on lihtsalt meeldivam kasutajakogemus, teises on aga infoühiskonna toimimise efektiivsus.
Pärast teema selgitust, professor selgitas meile missugused võimalused eriala õppimisel meil on olemas Tallina Ülikoolis ja karjääri võimalused, kui me otsustame seda valida. Aga enne otsuse tegemist, soovitas proovida ennast “Eksperimentaalse koostoime disain” kursusel.
Edasi näitas M. Mõttus meile millega tegutseb eriala, kuid seal on tekkinud paar tehnilist tõrget.
Loeng oli huvitav ja interaktiivne, kuid minu jaoks jai selgitamata negatiivsed küljed.
Inimese ja arvuti vastasmõju sotsiaalseks nähtuseks, ja see ei ole lihtsalt inimese ja tehnoloogia vaheline suhtlemine, vaid inimeste suhtlemine aktiivse protsessiga, mis mõjutab meie psühholoogilise maailmavaade peale. Mitu inimest tehnoloogia potentsiaali hindamisest on teadlikud ja kasutavad need teadmisi otstarbeks?
Kasutatud allikad:
https://dti6001.files.wordpress.com/2017/11/david_lamas_hci.pdf
https://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_ja_arvuti_vaheline_suhtlus
https://bibliofond.ru/view.aspx?id=67078
https://wiki.kakupesa.net/index.php/Inimese_ja_arvuti_suhtlus,_ergonoomika_ja_kasutatavus
J.Koger blog 