Loengupäevik 2.0 – Matemaatika meid ümbritsevates tehnoloogiates

Kutsutanud külalisena loengule, mis toimus 29.septemblril, Õppimine kõrgkoolis kursuse raamides, oli Andi Kivinukk – Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi professor, kes andis üldine ülevaate Matemaatikast meid ümbritsevates tehnoloogiates.

Mis on Matemaatika?

Proffesor alustas oma loengu “Matemaatika” terminiloogia selgitamisest ja oma  suhtumisest selle teema kohta, näiteks, et iminkond tihti seob matemaatikat stressiga ja probleemidega. Matemaatika on pikka ajalooga teadus, mis annab meile võimaluse ümber kirjutada erinevaid teooriaid, teha järeldusi, nüüdisajal rakendatakse matemaatikat kõigil inimtegevuse aladel.

 

Mis on matemaatika, teadus või kunst? – küsib Andi Kivinukk ja näitab jargmist slaidi –

“Kunsti ja matemaatikat, ühendab nende sarnane positsioon inimese vaimses tegevussfääris. Mõlemad on tegevused, mis eeldavad lisaks põhjalikule erialakeele valdamisele erilist loomingulist võimekust, mida on väga raske arendada või stimuleerida. Samuti nagu kunstiloomingu puhul, võib ka teadusloomingu puhul rääkida tulemuste ilust, mis tihti seisneb teatavas süsteemsuses, korrapäras, lihtsuses. Samuti kui kunstiloomingu puhul võib kauni tulemuse saavutamine pakkuda selle loojale suurt rahuldust.” Ene-Margit Tiit Tekhne-konverentsil Tartu Ülikoolis 12. märtsil 1999

 

Matemaatika ja ühiskond

Matemaatika mõju ühiskonnale (ja vastupidi) toimub selle rakenduste kaudu, mis tänapäeval baseeruvad oluliselt arvutitel (Allan Turing)

Ning edasi Andi tõi erinavad näited kuidas Matematika areng mõjutas ühiskonna arengu peale(WWW, Internet, Boole´i arvutus jne.)

 

Matemaatika tänapäevased rakendused

Edasi tulevad asjad millega iga üks meist on kokku puutunud – näited mis me oleme täpsemalt ülevaatanud:
Digipildindus  – kõik JPG formaadis pilte koosnevad kahe muutuja funktsiooni väärtustest, milledega saab pilti kokku panna internetti transporteerimisa jaoks ja samamooli avada, kui see jõouab õigele kohale.
MP3 mängijat – mis koosneb uut tüüpi funktsioonidel, mis võimaldavad hääle digitaalset teisendamist palju kiiremini eelneva meetodiga võrreldes, ja välja näeb niimodi :
Hirmutab? – Mind küll.

 

Krüptograafia – mis on tekkinud 1970, kui algas suuremahuline infovahetus etevõttete ja riigi asutuse vahel, mis kasutab matemaatiline idee – avaliku võtmega kodeerimine ja väljanäeb nii: p*q = N.

Me same iseseisvalt katsetada seda võimalust kui tahame, näiteks kasutades tarkvara DigiDoc3crypto ja meie ID-kaart.

 

“Loodan, et oli kasulik.” Andi Kivinukk

 
Kasutatud allikad:
http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=120
https://dti6001.files.wordpress.com/2017/09/andi_kivinukk_-_matemaatika.pdf
https://et.wikipedia.org/wiki/Matemaatika
http://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/249
https://koolielu.ee/info/readnews/358107/rakendades-matemaatikat-erinevates-valdkondades

 

Loengupäevik 5.0 – Inimese ja arvuti interaktsioon

Kutsutanud külalisena loengule, mis toimus 17.novembril, Õppimine kõrgkoolis kursuse raamides, olid David Lamas– Digitehnoloogia instituudi interaktsiooni professor ja Mati Mõttus – Digitehnoloogia instituudi analüütik ja doktorant ja tutvusid meile Inimese ja arvuti interaktsiooni akadeemilise suuna.

Inimese ja arvuti interaktsioon( human-computer interaction, HCI) on kiirearenev multidistsiplinaarne teadustegevus mis koosneb uuringutes, planeerimist ja disani kasutajate ja arvutite vahelisest suhtluses.
“Kuna IAI uurib inimest ja masinat koos, siis vajab selle uurimine oskusi nii arvuti- kui ka inimteadustes. Arvutiteadustes on vajalikud teadmised arvutigraafikast, operatsioonisüsteemidest, programmeerimiskeeltest ja arenduskeskkondadest.”
Wikipedia
Ja selle puhul näitas David meile jargmise mooduli, kus saab leida et teadustegevus seob erinevate teise aladega( psühholoogia, sotsioloogia, etnograafia, inseneeria, informaatika ja disain)

Inimese ja arvuti interaktsioon peamine ülesanne on parandada inimese ja arvuti vastasmõju, muuta arvutid mugavamaks, vastama kasutajate vajadusele.
David viitab meile Susanne Bodker uuringut, kus ta jagas interaktsiooni progressi 3 lainete peale:

1. Jäikad juhised, ametlikud meetodid, süstemaatiline testimine.

Kus on tulnud välja sellised probleemid nagu gruppikäitumise analüüs, raskus üleminema uue konteksti ja tööristade peale, ehk ökoloogilised kaalutused.

2.Keskendumine kontekstile ja rühmadele, teooriad, proaktiivsed meetodid.

Pöörati rohkem tähelepanu töö seadistuse ja suhtlemise teooria peale. Vahetati süstemaatiline testimine ja ametlikud meetodid proaktiivse meetodite vastu.

3. Konteksti ja rakenduste tüübide laienendamine. Teoreetiline keskendumine esteetikale, kultuurilisel tasemel.

Tänapäevane etapp, mis pöörab rohkem tähelepanu inimeste emotsioonide, kultuurilise erinevuste ja kogemuste peale, nüüd kasutajald on aktiivsed osalejad ja mitte passiivsed objektid. David selgitas, kuidas desain mõjutab mõjutab integreerimise peale ja kui olulist rolli mängib praegu.

Näiteks päris palju tech brändid on edukad ja kuulsad tänudes hästi mõeldud disainile.
Mida rohkem saavad IT-lahendused “user friendly”, seda olulisemaks muutub interaktsioonidisain ja ergonoomika – seda nii riist- kui tarkvara osas. Skaala ühes otsas on lihtsalt meeldivam kasutajakogemus, teises on aga infoühiskonna toimimise efektiivsus.

Pärast teema selgitust, professor selgitas meile missugused võimalused eriala õppimisel meil on olemas Tallina Ülikoolis ja karjääri võimalused, kui me otsustame seda valida. Aga enne otsuse tegemist, soovitas proovida ennast “Eksperimentaalse koostoime disain” kursusel.
Edasi näitas  M. Mõttus  meile millega tegutseb eriala, kuid seal on tekkinud paar tehnilist tõrget.
Loeng oli huvitav ja interaktiivne, kuid minu jaoks jai selgitamata negatiivsed küljed.

Inimese ja arvuti vastasmõju sotsiaalseks nähtuseks, ja see ei ole lihtsalt inimese ja tehnoloogia vaheline suhtlemine, vaid inimeste suhtlemine aktiivse protsessiga, mis mõjutab meie psühholoogilise maailmavaade peale. Mitu inimest tehnoloogia potentsiaali hindamisest on teadlikud ja kasutavad need teadmisi otstarbeks?

 

 

Kasutatud allikad:
https://dti6001.files.wordpress.com/2017/11/david_lamas_hci.pdf
https://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_ja_arvuti_vaheline_suhtlus
https://bibliofond.ru/view.aspx?id=67078
https://wiki.kakupesa.net/index.php/Inimese_ja_arvuti_suhtlus,_ergonoomika_ja_kasutatavus

Loengupäevik 4.0 – Mida kujutab endast Infotedus

Kutsutanud külalisena loengule, mis toimus 3.Novembril, Õppimine kõrgkoolis kursuse raamides, oli Sirje Virkus– Tallinna Ülikooli infoteaduse professor, kes räägis meile infoteaduse akadeemilise suunast.

Mis on Infoteadus:

“Infoteadus – teadmised info olemusest, kogumisest, organiseerimisest, talletamisest, otsingust, interpreteerimisest, edastamisest, muutustest, kasutamisest. Infoteadus on interdistsiplinaarne. Tal on seosed matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, infotehnoloogia, kommunikatsiooni, raamatukogunduse, juhtimisega. Raamatukogundus ja dokumentatsioon on infoteaduse rakendusalad. Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd (kirjastamine, koolid, raamatukogud, massimeedia).”                                                          Harold Borko
  
Oma sõnadega võiks õelda, et see on teadus mis vastutab informatsiooni levitamise, hankimise, edastamise ja organiseerimise eest. Spetsialistid selles valdkonnas uurivad info kasutamine inimeste, organisatsiooni ja teiste infosüsteemide vahel, selleks et teha parem, lihtsam ja kasulikkum informatsiooni kasutamine.
Teadus on noor, esiteks terminit “Infoteadus” kasutati esimest korda 1958.aastatel, kui rajutati Institute of Information Scientists (IIS) Suurbritanias. Selle nimetusega Instituudi töötajad eraldasid teadlasi, kes tegutses informatsiooni teadusega nendest, kes tegutses uurimis- ja arendusinstitutsioonidega ning tööstusega.
Vaid Infoteaduse tekkimise aluseks arvatakse olevat teadusliku kommunikatsiooni teke ja areng.
Marcia J.Bates (1999) esitas 3 põhiküsimust millega tegutsevad infoteadlased:
“1. FÜÜSILINE KÜSIMUS: Millised on salvestatud infouniversumi iseloomulikud jooned ja seadused?
2. SOTSIAALNE KÜSIMUS: Kuidas inimesed seostavad, hangivad ja kasutavad informatsiooni?
3. DISAINI KÜSIMUS: Kuidas juurdepääs salvestatud informatsioonile oleks kõige kiirem ja
efektiivsem?”
Ja infoteaduse peamiseks uurimisvalkondadeks peetakse teaduslik kommunikatsioon, bibliometria, üldkäsitlused, dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine

Infoteadus tänapäeval:
Esiteks, tahaks täpsustada, et infoteadus on mitme külgne teadus ja seotud palljude erinevate teadusvalkondade ja distsipliinidega. Kõige rohkem viitamist kirjanduses võib leida loodusteadustega, matemaatika ja statistikaga, informatsiooniteooriaga, süsteemiteooriaga ja tehisintellekti ja ekspertsüsteemidega.

“Paljud uurijad leiavad, et infoteadus on sotsiaalteadus sest see on keskendunud informatsiooniga seonduvate probleemide uurimisele inimestevahelises kommunikatsioonis” –täpsustas Sirje loengu ajal – “aga enamus teooriaid, mida rakendatakse informatsiooni hankimise uurimisel pärinevad sotsioloogia, massikommunikatsiooni ja psühholoogia vallast. Teatud mõjutusi on samuti organisatsioonikäitumise ja juhtimise, majanduse ja lingvistika vallast.”
Kasaaegne infotöötaja võttab enda peale info filtreerija ja õppimise toetaja rolli, selgitab kuidas otsida ja kasutada vajalikke infot.

 

Infoteadlaste tegevuskond Tallina Ülikoolis:
Esimesed infospetsialisti koolitused toimunud Tallinna Ülikoolis 1965.aastal.
Raamatukogunduse ja Bibliograafia õppetool tekkis 1966.aastal ja muutus Raamatukogu- ja infoteaduse osakonnaks 1991.aastal
Aastatel 1993-2007 tegutses osakond sotsiaalteaduskonna koosseisus, 1994. aastast infoteaduste osakonna nime all.
Praegusel hetkel eriala on Digitehnoloogia instituuti kavas.
Infoteadlased aktiivselt organiseerivad ja võttavad osa paljudes projektides ja konverentsides ja kutsuvad kõik huvitatud ülikooliõppilasi sellest osa võtta.

 

Kasutatud allikad:

Click to access sirje_virkus_-_infoteadused.pdf

https://et.wikipedia.org/wiki/Infoteadus
http://www.tlu.ee/~sirvir/Sissejuhatus%20infoteadusesse/Infoteaduse%20olemus%20ja%20kujunemine/piobjekti_tutvustus.html
http://studbooks.net/2247340/informatika/informatsionnaya_nauka
http://www.rajaleidja.ee/infotooalaste-teadmiste-ja-oskuste-omandamisest/

Loengupäevik 3.0 – Haridustehnoloogia akadeemiline suund

6.oktoobril, Õppimine kõrgkoolis aine raamides, külalisena oli kutsutud Mart Laanpere – Haridustehnoloogia keskuse vanemteadur. Maart selgitas haridustehnoloogia akadeemilise suuna tegemistest.
Professor algas loengu väikese interaktiiv viktoriiniga. Me kõik pidime vastama küsimusele “Millal toimus “Tiigrihüpe” Eesti koolides?” ja siis valiku variantid – “1997-1999”, “1997-2013”, “2000-2020” ja “1996-2009”.
Mina olen lõpetanud gümnaasiumi 2013 aastal, ja Tiigrihüpe projekti nimi kõlas minu jaoks väga tuttav, kuid ma olin kindel, et mitte gümnaasiumi ajal. Õigeks vastuks oli “1997-2013”

Järgmisena me vaatasime info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiad ja uuringud ja selgus et alates 1997 aastas on päris palju tehtud. Näiteks sama Tiigrihüppe projekti asutamine ja arendamine.
Euroopa Komisjoni uuring, mis toimus 2013.aastal selgitas, et ITK mõjub hariduse protsessi peale paremeni, kui kool võttis tervikuna haaravad arendusprojektid ja ehitas oma tugisüsteemi, teise koolides, kus projektid kasutati osaliselt, IKT-d kasutamise tase ei kasvanud .
Praegusel hetkel Eestis ITK töö laks edukalt –  99,3% õpilastest omandavad arvutile ligipääsu, ja see ei sõltu nende pere majanduslikust olukorrast. Samal ajal pööravad ITK kasvu peale tähelepanu välisriikide projektit Kanadast, Euroopast ja Aasist.
ITK ja koolide koostööst võib õelda, et meie õpetajate arvutikasutus on keskmine,  kuid ligipääs arvutile on olemas iga klassis. Meil on vähe entusiastliku õpetajad, kes tahavad süsteeemi rakendada ja muutusid ainult kooli haaldus ja kommunikatsiooni protsessid, kuid põhi protsess jai samaks.
Rääkides süsteemi muutmises tuleb arusaada, et klassiruumi tehnoloogiat peab ka muuta. Näiteks “Pilve arhitektuur, Eesti-Soome ühine “hariduspilv” – pakkus Mart Laanpere.
See on kindlasti hea mõtte, kuid kas on võimalik et süsteem hakkab olla kasulik ja tasuta samal ajal?

“Päris kõik ei saa seal olla tasuta, kindlasti tuleb sisse ka kommertslikku komponenti, kuid oma loomult võiks ta olla demokraatlik ja ligipääsetav 24/7, kusjuures mitte ainult kooliõpilastele, vaid kõigile, kes õppida tahavad, ja seda üle maailma.” – kommenteeris Eesti haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Õpetajate leht ajakirjanikele.

Siis Mart esitas teise viiktoriini küsimusi “Mis seob meid sõnaga “haridustehnoloogia”?” ja näitas paar väljendeid mis kirjaldasid termini – haridustehnoloogia.
“Haridustehnoloogia (inglise educational technology) on pedagoogika haru, mis otsib ja uurib tehnoloogilisi võimalusi, et soodustada ja täiustada õppimist.”
Haridustehnoloogia akadeemiline suund tekkis TLÜs 1996 aastal, HTK asutamisega ja praegusel hetkel töötab koos ERA Chair projektiga.
Vaatasime HTK üürimisprojektide näited, nagu “Intelleo”, “EMMA”- kus TLU pakkub oma kursused ka ja “SmartZoos”.

Loengu lõppuks professor andis kõikedele paar soovitusi bakatöö ja magistri õpe valimisel.

 
Kasutatud allikad:
https://et.wikipedia.org/wiki/Haridustehnoloogia
http://opleht.ee/2014/01/eesti-ja-soome-rajavad-uhise-hariduspilve/
https://www.slideshare.net/martlaa/haridustehnoloogia-akadeemiline-suund?ref=https://dti6001.wordpress.com/
http://www.tlu.ee/et/uudised/3000/mooc

Click to access eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf